Laste arengu toetamine

Lapseeas kujunev liikumisharjumus mõjutab kehalist arengut ja seeläbi ka üldist elukvaliteeti. Positiivsed liikumiskogemused lapsena suurendavad kehaliselt aktiivse eluviisi jätkumise tõenäosust täiskasvanueas. Füüsilist arengut toetavad tegevused on sama olulised laste vaimsele arengule, eriti õuesõpe, mis paneb tööle nii keha kui mõtte. Meie eesmärk on luua oma toodetega keskkond, mis on tervisliku elu aluseks ja rõõmu allikaks.

“Make sure you don’t get sweaty!” is the cry of many caring mothers when seeing their child head outside to play. Behind that cry is usually a concern that is held up by a belief that a sweaty child can easily catch a cold and fall ill. And a good parent wants to avoid that. There is rarely talk about the fact that a child needs to sweat and get up their pulse while being physically active. Let’s try to shed light on this.

By physical activity we mean any movement performed with the help of skeletal muscles which takes the mover’s energy consumption above the level of rest. Children should be active for at least 60 minutes each day. The child’s natural physical activity increases from age of 3 to 4 until the age of 7 to 8. The maximum reached by this time remains more or less steady until the child hits puberty and then begins to decrease. With that said, the age of 12-15 years is very important for bone development. The physical activity of boys is 10-15% higher than that of girls.

But why does a child have to move at all? There are several reasons:

a child who moves is healthier
their physical self-image is more positive (one is more satisfied with one’s body)d.
they are more likely to remain active as an adult
a physically active child usually stays within healthy weight limits (also later as an adult)
physical activity in childhood strengthens one’s bones

When encouraging your child to move, it is very important to remember that the movement must be varied. Physical activity should include running, jumping, dancing and sports. For example, cycling and swimming do not stimulate bone development. Most importantly, exercise is effective enough when it makes the child sweat and breathe faster.

Just as children are different, so are their physical abilities (endurance, strength, flexibility, speed, dexterity). Age plays a big role here, which is why we have clearly defined attractions for specific age groups. Various climbing equipment, pipes and tunnels, balancing equipment, trampolines, equipment for throwing exercises and coordination development, role-playing games, etc. All these are chosen based on the age groups and their abilities.

Modern playgrounds, especially larger ones, offer a great variety of activities for children of different ages. A comparison with circuit training known to athletic adults is not too far off. Circuit training is a type of training where different muscle groups are methodically approached and the training has a wholesome effect on the entire body. A playground offers exactly the same type of training, only in a playful way that is suitable for the child’s level.

But what about school children and teenagers who sit most of the time? A school year can be basically called the sitting season. And that is not a joke! Fortunately, more attention is now also getting paid to improving physical activity in schools. Physical education is not a daily class, so pupils shoud still leave their seats to climb, hang and scramble on a daily basis. More and more schools are now looking into solutions that would offer children enough choice to move between classes

Füüsiline areng

Kuidas mõjutab lapse kehalist arengut mänguväljakul turnimine, mida ta tunneb ja kuidas reageerib tema keha, saame vaadelda erinevat tüüpi atraktsioonidel toimuva põhjal:

Liumäest allalaskmisel tõuseb organismis endorfiini ja adrenaliini tase, mis paneb lapse üha uuesti ja uuesti liumäest üles ronima ja taas alla laskma. Tõsise koormuse saavad jalalihased, liurennis tasakaalu hoides ka kerelihased, areneb lapse koordinatsioon ja tasakaalutunnetus.
Ronimisel ja turnimisel saavad põhikoormuse laste käe- ja jalalihased. Lisaks kasvavale jõule õpetab turnimine last riske hindama ning järgnevaid samme planeerima.
Rippkiigel hoo sissesaamiseks tuleb osavas koostöös mängu panna nii käte- kui jalalihased, tasakaalu hoidmiseks teevad tööd kõhu- ja seljalihased.
Parim võimalus arendada tasakaalutunnetust ja koordinatsiooni avaneb vedrukiigel, siin rakenduvad vaheldumisi töösse käte ja keha sirutaja- ning painutajalihased.
Karussellil tuleb gravitatsioonijõule lisaks hakkama saada tsentrifugaaljõuga. See nõuab kiiret kohanemis- ja reageerimisvõimet, keha juhtimist vastavalt pöörlemiskiirusele ja amplituudile.
Liivakast arendab lapse loovust, kuid ka siin saab keha oma koormuse. Sõrmede töö arendab motoorikat ning end ühte asendisse istuma või kükitama unustades õpib laps oma keha paremini tunnetama, püüdes leida uusi ja mugavamaid asendeid.
Poomid ja terviseraja elemendid on kui jõusaal vabas looduses. Lisaks tasakaalu, koordinatsiooni ja osavuse arendamisele saab koormust anda kõigile tähtsamatele lihasgruppidele.
Võrkatraktsioonidele mahub korraga rohkem lapsi, siin areneb lisaks turnijate kehalisele võimekusele ka oskus üksteisega arvestada.
Batuudil hüppamist alustades saavad koormust peamiselt jalalihased, kuid hoo kasvades tuleb keha tasakaalu hoidmiseks pingutada kogu keha lihaseid, et kaitsta maandumisel luid ja liigeseid. Paraneb verevarustus ja vastupidavus.

Vaimne areng

Laps, kes soovib õppida, vajab täiskasvanute toetust. Uued teadmised tekitavad lisahuvi ning küsimused peavad kindlasti saama vastused. Laps, kes tunneb riigilippe, hakkab väga tõenäoliselt uurima ka geograafilisi kaarte. Laps, kes tunneb automarke, hakkab peatselt huvi tundma ka liiklusmärkide vastu. Laps, kellele meeldib kaartidega mälumäng, istub väga tõenäoliselt peatselt kabe- või malelaua taha. Täiskasvanute roll on lapsi suunata, siin on mõned ideed:

VANUSERÜHM 3 – 4

pöörlemisharjutused ning üld- ja peenmotoorsed tegevused;
silma dünaamilise kohanemise harjutused (palliga);
batuudil (ainult ohutuspolstriga) hüppamis- ja veeremisharjutused iga päev 5 – 10 minutit.

VANUSERÜHM 4 – 5

Lisaks noorema vanusegrupi harjutustele :

abstraktsete terminite (sõnad, sümbolid, automargid, lipud) lugemise harjutused;
kõndimine piki triipu (nooremad lapsed) või poomil (vanemad lapsed);
kümnel välkmälukaardil on kümme sõna (5 sõna x 2 kaarti). Iga nädal suurendatakse sõnade arvu. See on klassikaline mälumäng, mis õppeprotsessi jätkudes täieneb – iga nädal tuleb kaarte juurde.

VANUSERÜHM 5 – 6

Lisaks nooremate vanusegruppide harjutustele:

lühikeste sõnade lugemise harjutused;
funktsionaalse mõtlemise harjutused (nt küsime lastelt, millisel lipul on ring, millisel rist jne);
seostamisharjutused (Prantsusmaa/Eiffeli torn; Egiptus/püramiidid; Austraalia/känguru…);
kui võimalik, peaksime õpetama lastele hümne.

VANUSERÜHM 6 – 7

tavaline koolieelne programm
kõik vanuserühma 5 – 6 harjutused, lisaks rohkem riike ja pealinnad;
mõistatuslood.

The story uses Marion Piisang’s research work “Children and Movement” which was commissioned by Tiptiptap OÜ.