Laste arengu toetamine

Õuesõpe

Loodus on õpikeskkond, mis pakub võimalust panna tööle nii keha kui mõte. Õuesõpe aitab luua kontakti meid ümbritseva keskkonna ja loodusega, saada uusi teadmisi läbi mängulise tegevuse, toetada füüsilist ja motoorset arengut, parandades ühtlasi ka keskendumisvõimet. Lapsed õpivad selle kaudu, mida vahetult kogevad.

Vaatlus, õppemäng ja katse – need on peamised õuesõppe meetodid. Positiivsete tulemustena on märgitud, et lapsed on rahulikumad, positiivsemad, suudavad paremini keskenduda, nad on seltskondlikumad ja üksteisega arvestavamad.

Loodusel on rahustav mõju, seega on suhtlemine pingevabam ja rõõmsam. Samal ajal loodus ka inspireerib, ajendades uurima, katsetama, end proovile panema. Laste koordinatsioon paraneb, mäng muutub mitmekesisemaks ja loovamaks, lapsed on osavamad ja ühtlasi ka tervemad.

Tervise, õppimise ja mängu vahel valitseb seos, millega ka meie oma tooteid arendades arvestame. Üks hea mänguväljak annab lapsele õues kõik võimalused, mida ta vajab:

• Vaadelda, et hinnata enda võimalusi, leida väljakutset, koguda julgust, teha järeldusi.
• Õppida, et saada juurde uusi teadmisi, kogeda uudishimu, otsida vastuseid.
• Katsetada, et panna end proovile, end ületada, tunda rõõmu oma saavutustest.

Saavutused ja edukogemus annavad lapsele enesekindlust, julgust panna end üha uuesti proovile, saavutades iga korraga järjest enamat. Nii tugevneb füüsis ja teravneb vaim.

Kui toas õpitakse fakte, siis õues õpitakse seoseid, võib kokku võtta õuesõppe ja tubase õppe erinevuse. Õuesõpe on tänuväärne ja vajalik täiendus tavapärasele õppekeskkonnale.

Maailmas on riike, kus õuelasteaiad on levinud ja tunnustatud lasteaia vorm, näiteks Skandinaaviamaades. Lähtutakse põhimõttest, et kõike, mida saab õues teha, seal ka tehakse. Meie soov ja eesmärk on anda õuesõppele hoogu juurde kogu maailmas.

Füüsiline areng

Kuidas mõjutab lapse kehalist arengut mänguväljakul turnimine, mida ta tunneb ja kuidas reageerib tema keha, saame vaadelda erinevat tüüpi atraktsioonidel toimuva põhjal:

• Liumäest allalaskmisel tõuseb organismis endorfiini ja adrenaliini tase, mis paneb lapse üha uuesti ja uuesti liumäest üles ronima ja taas alla laskma. Tõsise koormuse saavad jalalihased, liurennis tasakaalu hoides ka kerelihased, areneb lapse koordinatsioon ja tasakaalutunnetus.
• Ronimisel ja turnimisel saavad põhikoormuse laste käe- ja jalalihased. Lisaks kasvavale jõule õpetab turnimine last riske hindama ning järgnevaid samme planeerima.
• Rippkiigel hoo sissesaamiseks tuleb osavas koostöös mängu panna nii käte- kui jalalihased, tasakaalu hoidmiseks teevad tööd kõhu- ja seljalihased.
• Parim võimalus arendada tasakaalutunnetust ja koordinatsiooni avaneb vedrukiigel, siin rakenduvad vaheldumisi töösse käte ja keha sirutaja- ning painutajalihased.
• Karussellil tuleb gravitatsioonijõule lisaks hakkama saada tsentrifugaaljõuga. See nõuab kiiret kohanemis- ja reageerimisvõimet, keha juhtimist vastavalt pöörlemiskiirusele ja amplituudile.
• Liivakast arendab lapse loovust, kuid ka siin saab keha oma koormuse. Sõrmede töö arendab motoorikat ning end ühte asendisse istuma või kükitama unustades õpib laps oma keha paremini tunnetama, püüdes leida uusi ja mugavamaid asendeid.
• Poomid ja terviseraja elemendid on kui jõusaal vabas looduses. Lisaks tasakaalu, koordinatsiooni ja osavuse arendamisele saab koormust anda kõigile tähtsamatele lihasgruppidele.
• Võrkatraktsioonidele mahub korraga rohkem lapsi, siin areneb lisaks turnijate kehalisele võimekusele ka oskus üksteisega arvestada.
• Batuudil hüppamist alustades saavad koormust peamiselt jalalihased, kuid hoo kasvades tuleb keha tasakaalu hoidmiseks pingutada kogu keha lihaseid, et kaitsta maandumisel luid ja liigeseid. Paraneb verevarustus ja vastupidavus.

Vaimne areng

Laps, kes soovib õppida, vajab täiskasvanute toetust. Uued teadmised tekitavad lisahuvi ning küsimused peavad kindlasti saama vastused. Laps, kes tunneb riigilippe, hakkab väga tõenäoliselt uurima ka geograafilisi kaarte. Laps, kes tunneb automarke, hakkab peatselt huvi tundma ka liiklusmärkide vastu. Laps, kellele meeldib kaartidega mälumäng, istub väga tõenäoliselt peatselt kabe- või malelaua taha. Täiskasvanute roll on lapsi suunata, siin on mõned ideed:

VANUSERÜHM 3 – 4

• pöörlemisharjutused ning üld- ja peenmotoorsed tegevused;
• silma dünaamilise kohanemise harjutused (palliga);
• batuudil (ainult ohutuspolstriga) hüppamis- ja veeremisharjutused iga päev 5 – 10 minutit.

VANUSERÜHM 4 – 5

Lisaks noorema vanusegrupi harjutustele :

• abstraktsete terminite (sõnad, sümbolid, automargid, lipud) lugemise harjutused;
• kõndimine piki triipu (nooremad lapsed) või poomil (vanemad lapsed);
• kümnel välkmälukaardil on kümme sõna (5 sõna x 2 kaarti). Iga nädal suurendatakse sõnade arvu. See on klassikaline mälumäng, mis õppeprotsessi jätkudes täieneb – iga nädal tuleb kaarte juurde.

VANUSERÜHM 5 – 6

Lisaks nooremate vanusegruppide harjutustele:

• lühikeste sõnade lugemise harjutused;
• funktsionaalse mõtlemise harjutused (nt küsime lastelt, millisel lipul on ring, millisel rist jne);
• seostamisharjutused (Prantsusmaa/Eiffeli torn; Egiptus/püramiidid; Austraalia/känguru…);
• kui võimalik, peaksime õpetama lastele hümne.

VANUSERÜHM 6 – 7

• tavaline koolieelne programm
• kõik vanuserühma 5 – 6 harjutused, lisaks rohkem riike ja pealinnad;
• mõistatuslood.

Kasutatud materjalid:

NTC õppimissüsteem (Ranko Rajović, MD), Lapsed ja liikumine (Marion Piisang, Tallinna Ülikool, Terviseteaduste ja Spordi instituut), Õuesõpe (B.Brügge, M.Glantz, K.Sandell).