Mängu mõju laste vaimsele tervisele

Aastal 2019 kannatas WHO andmetel 81 miljonit last ja noorukit depressiooni ja ärevushäirete käes. Sama statistika põhjal oli igal kaheksandal inimesel maailmas mingit laadi vaimne häire. Selline oli meie vaimse tervise olukord enne koroonapandeemiat… Laste ja noorte vaimsest tervisest räägitakse õnneks järjest enam, püütakse õppida tehtud vigadest ning leida toimivaid lahendusi. Oma vaatenurgast teeme seda meiegi.

“struktureerimata mäng õpetab lapsi oma emotsioonidega ise toime tulema”

Mängimise tähtsust laste vaimse tervise toetamisel pole põhjust alahinnata. Hoopis vastupidi. Käitumisspetsialistid ja -terapeudid on aastaid uurinud mängimise mõju laste arengule sh nende vaimsele tervisele ning täna pole kellelgi põhjust kahelda selles, et mängimine on laste arengule ja heaolule mõeldes ülioluline. Siin on kahtlemata oma roll ka mänguväljakutel. Erinevad uuringud näitavad, et lapsed, keda vanemad julgustavad mängima (struktureerimata!), on õnnelikumad ja positiivsemalt meelestatud, sest struktureerimata mäng õpetab lapsi oma emotsioonidega ise toime tulema. Negatiivne stress leiab läbi mängu leevendust ning kasvatab laste emotsionaalset teadlikkust.

Mänguväljakud on parimad kohad, kus lapsed saavad struktureerimata mängu käigus omandada kogemusi ja oskusi, mis toetavad nende vaimset tervist. Kuidas leida sõpru ja tekkinud suhteid hoida, kuidas lahendada konflikte ja jõuda kompromissideni, kuidas jagada nii asju kui rõõmu, kuidas luua reegleid ja nendest ka kinni pidada. Kõik see on ülioluline, sest saadud kogemused toetavad last ja tema vaimset tervist läbi edasise elu. Eneseteadvuse kasvuga kaasneb ka oskus teistega arvestada ja kaasa tunda. Sama oluline on kuuluvustunne ja oskus teha koostööd. Kõike seda kogevad ja õpivad lapsed mänguväljakutel üheskoos. Värske õhk ja füüsiline pingutus on muidugi lisaboonuseks.

Aga ärme siiski jätame mänguväljakuid vaid lastele 🙂 Huvitava näite saab tuua Jaapanist, kus järjest enam pööratakse tähelepanu kvaliteetsete ja mitmekülgsete mänguväljakute rajamisele. Riigis, kus inimeste keskmine eluiga on ligi 85 aastat, ei ole vaimsest tervisest rääkimine eriti kombeks, küll aga on elustiil ja valikud tervislikud juba maast madalast  ning lastega perede jaoks on mänguväljakutel siin oluline roll. Kui meil jäävad lapsevanemad mänguväljakutel peamiselt passiivsesse rolli, istutades end mugavalt pargipingile või süvenedes oma telefoni, siis Jaapanis võib näha vanemaid koos lastega liumäest alla laskmas, võrkseintel turnimas või hoogsalt kiikumas. Kõik ikka selleks, et kogeda koos lastega rõõmu liikumisest ja väikestest eneseületustest. Ka sõpru leiavad mänguväljakutel nii lapsed kui nende vanemad ning sageli on mänguväljak sobiv koht ka toredaks piknikuks, pere ja sõpradega.  

Et ärevus ja depressioon ei kujuneks meie laste kaaslasteks, tuleb vanematel pöörata tähelepanu võimalikele ohumärkidele ning nende ilmnemisel last aidata, kaasates vajadusel ka professionaalset abi. Lapseea depressioon on tõsine teema, millest ei tohi mööda vaadata. Nagu ka kodulähedastest mänguväljakutest, mis aitavad kaasa sellele, et meie lapsed oleksid terved ja õnnelikud.