Kes on ise lapsevanem, see teab hästi, kuidas aja jooksul muutub meie suhtumine ohtudesse. Lapsena olime ju kõik päris pöörased. Ronisime sinna, kuhu polnud vaja, näppisime seda, mis oleks võinud jääda puutumata ning püüdsime salaja teha kõike seda, mida vanemad oleksid kindlasti keelanud. Aga nüüd, lapsevanema rollis, vaatame kullipilguga, et lapsel oleks autos turvavöö kinnitatud, et liikluses oskaks ta õiges kohas teed ületada, et ta liiga kõrge puu otsa ei roniks või liiga õhukesele jääle ei läheks. Aga kui laps on kohas, mis ongi lastele mõeldud, olgu selleks siis lasteaed, kool või koduhoovi mänguväljak, ei muretse me üldse. Ja miks me peaksimegi?
Ometi juhtub vahel ka seal, kus kõik peaks olema ohutu ja korras. Mänguväljakutel. Lastele mõeldud atraktsioonide puhul me eeldame justkui vaikimisi, et need on ohutud ja midagi ei saa juhtuda. Aga millel see eeldus tegelikult põhineb? Usaldusel? Välisel esmamuljel? Kust me võtame selle kindlustunde, et midagi ei saa juhtuda? Tõsi, ka kõike turvalisema atraktsiooni pealt võib õnnetult kukkuda või libiseda, aga iga mänguväljaku puhul on esmane tagada, et see on ohutu ja toote omaduste või seisukorra tõttu ei saa seal ühegi lapsega midagi juhtuda. Kuidas seda teha?
Mänguväljakute tootja poolt vaadatuna käib asi nii. Kui atraktsioonid paigaldatakse, anname kliendile kasutus- ja hooldusjuhendi ning õpetame, kuidas teostada korralist visuaalset kontrolli. Näiteks lasteaedades võiks seda teha iga päev, enne kui lapsed õue mängima lubatakse. Juhendis on kirjas, kas tooted on testitud, sertifitseeritud ning vastavuses kehtivate ohutusstandarditega. Absoluutselt iga mänguväljak vajab regulaarset kontrolli ja hooldust ning sagedus sõltub sellest, milline on mänguväljaku kasutustihedus. Veidi põhjalikum, kasutuskõlblikkuse kontroll, viiakse läbi 1-3 kuu jooksul ning kord aastas tuleb teha põhikontroll, mis toob välja iga viimse kui puuduse, vea, kulumise jms. Kui ükskõik millise kontrolli käigus selgub, et atraktsioon ei ole ohutu, tuleb koheselt välistada selle kasutamine!
Teoorias võib see kõik tunduda väga keeruline, aga tegelikult tagab selline regulaarne kontroll selle, et iga väiksemgi viga avastatakse kohe ning õnnetused jäävad juhtumata. Muide, regulaarset plaanilist hooldust vajavad ka garantiiga atraktsioonid ja seda ei tasu unustada, sest muidu kaotab garantii oma kehtivuse. Et jutt ei saaks liiga hirmutav, võib selle kokku võtta lihtsa soovitusega: avalikke mänguväljakuid tuleb kontrollida ja hooldada sõltuvalt nende kasutustihedusest. Näiteks lasteaedadele ja koolidele on soovituslik hooldusnõue kord kvartalis ning avalikesse parkidesse paigaldatud mänguväljakute soovituslik hooldusnõue on kord-kaks kuus (neist üks hooldus aastas on iga-aastane põhikontroll).
Aga tuleme nüüd tagasi lapsevanema rolli. Oled oma lapsega jalutamas, satud mänguväljakule ning lased põnni ronima, turnima, liugu laskma. Enne, kui seda teed, vaata siiski kriitilise pilguga üle, ega ei jää silma mõnd katkist, logisevat, teravat või muul moel kahtlast detaili. Kui midagi sellist märkad, teavita võimalusel sellest mänguväljaku omanikku või haldajat, olgu selleks siis lasteaed, linnaosavalitsus, vald või korteriühistu. Last ära enne mängima luba, kui oled kindel, et see on ohutu. Kui oled ise vastutav mõne mänguväljaku heakorra eest, aga ei tea, kas ja millal viimati atraktsioone kontrolliti ning kas tooted on sertifitseeritud, siis võta meiega ühendust. Tuleme kohale ja teeme, mis vaja.
Kui räägime toodete ja teenuste arendusest, lähtume täna eelkõige keskkonnasäästlikust mõtteviisist. Meile on oluline, et […]
Füüsiline tasakaalutunnetus on inimesele nii loomulik oskus, et me enamasti ei mõtle, miks see tegelikult […]